my 0.02 cents

Neljapäevasest loengust saati on mind kummitanud õppejõu küsimus selle kohta, et kas meedia konstrueerib või hoopiski peegeldab tegelikkust. Kohe meenus Mart Raudsaare aine Ajakirjandus ja Ühiskond, kus ta küsis sama asja ning kus lõpuks jõudsime järeldusele, et eks see õige vastus ole, et kuskil seal vahepeal. Ühele konstrueerib, teisele peegeldab ning kolmandale teeb nii üht kui ka teist. Järgnevad read on minu vastus sellele küsimusele.

Ma arvan, et vastus sellele küsimusele tugineb nii mõenelegi asjale, eriti aga isiku vanusele, haritusele ning haridustasemele. Nii on meedia mõjule palju vastuvõtlikumad alaealised noored, kellest paljudel pole veel oma maailmapilti kujunenud või kellest enamus on vägagi lihtsasti mõjutatavad ning lähevad kaasa iga vähegi populaarsema mainstream liikumisega. Heaks näiteks on hiljutised KOV valimised ning Isamaa ja Respublica Liidu Tallinna pealinna kandidaadi Eerik-Niiles Krossi suur populaarsus noorte hulgas. Facebooki vaadates tundus Kross nagu Messias, kes ainuisikuliselt teeks Tallinnast ideaalse linna ning kes lööks kuningatroonilt minema härra Savisaare enda. Oleks valimispiiri langetatud 16. aastani, oleks Kross saanud kindlasti hulga rohkem hääli. Mida vanem on inimene, seda kriitilisem on ta vastuvõetava informatsiooni sisu kohta. Nii ei tundu Kross enam Messiasena vaid poliitikuna, kes üritab Eesti pealinnas seninägematute võtete abil ( koptereid ja asju võis ka enne olla, kuid minu mälus neid pole, vabandan, kui eksin) võimule saada. Samuti tõuseb aja jooksul (enamus juhtudel) inimese haridustase ning ka haritus, mis aitavad samuti vastuvõetavat informatsiooni kriitilise pilguga selekteerida.

Lõppkokkuvõttes arvan, et õige vastus on järgnev (kehtib enamuse puhul): Vanuses 0-17 meedia peamiselt konstrueerib maailma. Vanuses 18-surm on meedia nii peegeldaja kui ka konstrueerija.