reede, 29. november 2013

Konsumerism

Rääkides sotsioloogi Veronika Kalmuse artiklit "Consumero, ergo sum: tarbin järelikult olen olemas" sooviksin rääkida tema juba esimeses lõigus olevast ütlusest, millega mina küll samastuda ei saa, kuid mul on palju sõpru/tuttavaid, kelle seas sellist käitumist olen täheldanud. Kalmus kirjutab: "Nüüdisühiskonnas kerkivad sotsiaalse hierarhia alusena üha kesksemale kohale inimese võimalused tarbijana. Määravaks osutub põhivajaduste rahuldamisest eristuv, sümbolilist väärtust omavate kaupade-teenuste tarbimine, isegi sellega manipuleerimine identideedi loomise ning enese teiste suhtes paigutamise eesmärgil."

Nimelt 2012. aasta suve alguses olin mõtlemas uue telefoni soetamise peale. Vana hea Samasung oli jäänud aja hammasrataste vahele ning nähes kui ägedad iPhone'd ja muud nutitelefonid kõigil olid, pidin ka ju mina endale sellise vidina soetama, sest kuidas ma muidu baarides/klubides julgeksin oma telefoni vastu võtta. Vaadatakse, et "oh rotti, tal ju kiviaegne klots." Rääkisin sellest ühele sõbrale, kellel oli Iphone 4S ning ta soovitas  seda soojalt. "Ülihea telefon, no tegelt ka." oli tema põhiargumendiks. Apple'i tooted on minu jaoks alati olnud midagi müstilist, justkui staatuse sümboliks. On Apple'i toode (peale iPodide), tähendab, et oled jõukas. Kui ma küsisin oma sõbra käest, et miks ta just iPhone'i ostis, miks mitte midagi muud, vastas ta umbestäpselt nii: "Asi lihtsalt selles, et see on hea naistemagnet. Nad näevad seda ja saavad aru, et kui ma nad välja viin, siis ei pea nemad arve maksmise pärast muretsema. Mul on iPhone, järelikult on mul ka mõned krossid hinge taga." Pean mainima ka seda, et tema arvamus nagu naised valiksid mehe selle järgi, et neil on iPhone, on loomulikult meeletult primitiivne. Aga noh, kui aus olla, siis ta on ise ka selline...noh, mees-beib. Ta oli alati olnud üleolev minu armsa Samasungi vastu, justkui poleks see telefon, justkui poleks see mitte midagi. Nagu oleks tema minust kõrgemal, sest tal on telefon, mille kõrval kahvatuvad kõik teised. Tema, minu kallis sõber, ongi identideedi manipuleerija ning enese teiste suhtes kõrgemale paigutaja.

Pean tõdema, et riideid ostes kaubamärkide eelistamises või kasvõi nende samade iPhone'ide ostmises pole ju tegelikult midagi halba. Kui on raha, siis miks mitte, ostaksin isegi. Küll on aga halb see, kui inimesed ostavad neid vaid statemendi tegemiseks ning seejärel nendega kiitlevad. Juba puht eetilisest aspektist on see minu arvates vale ning ebameeldiv. Lõpetuseks küsiksin: miks kiidelda, kui saab oma esemeid rahulikult tarbida, miks on vaja tunda end oma sõpradest kõrgemal?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar