Ka juhuseid võib olla!

Pealkiri on inspireeritud eelmise nädala loengust, kus vaatasime visuaalse kommunikatsiooni praktikumi pilte ning arutlesime nende üle, mis oli head, mis halba. Mulle jäi kõige eredamalt meelde üks pilt, kus oli Tallinna Linnahalli katusele joonistatud/kritseldatud "Happy b-day granny". Mind pani imestama tõik, et õppejõud tahtis sellest leida mingit sügavamat, tähenduslikkumat sõnumit. Ometigi on Linnahalli katus koht, kus kaine inimene on haruldus (päris puusalt ei tulista, olen seal isegi mitmeid kordi olnud). See sõnum on minu arvates tõeliselt random ning tehtud niisama. Mul oli põhikoolis klassivend, kes samuti eksperimenteeris spreidega ning ta rääkis, et käisid sõbraga niisama ringi ja tegid seintele suvalisi ringe, märke jms. Ma arvan, et selle asja võis teha keegi minu endise klassivenna sarnane inimene ning sealt sügavamat mõtet otsida on mõttetu, sest on üpriski tõenäoline, et seda tehti lihtsalt niisama. Ja pealegist, kui paljud meist kirjutaks Linnahalli katusele oma vanaemale õnnesoovi? Arvan, et küsimusele ja vastajaid on vähe, kui üldsegi. Juhuseid on olemas, igal asjal polegi (ega peagi olema) sügavamat tagamõtet!